5.c klassi ajaveeb: Ekskursioon Viljandisse ja klassihommik

Teisipäeva hommikul startisime bussitäie 2. klassi õpilastega Viljandi poole. Sõit läks ruttu ja varsti olimegi kohal. Ees ootas meid kohalik giid, kellega koos asusime avastama Viljandi tähtsamaid vaatamisväärsusi.

Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis.

Kondase Keskus on 2003. aastal loodud kunstimuuseum, mis on pühendatud Eesti ühele tuntumale naivistile Paul Kondasele (1900-1985). Kondase keskuse püsinäitusel on võimalik vaadata Paul Kondase maaliloomingut. Keskus asub Viljandi vanalinnas.

Pildi autor: Karen Kiik

Alates 2006. aastast ilmestavad Viljandi linnapilti 7 suurt värvilist betoonmaasikat. Viljandi Linnavalitsuse poolt paigutatud maasikate saba osutab Kondase Keskuse poole. Maasikas on kujunenud Kondase Keskuse sümboliks ja see on tuletatud Paul Kondase ühe tuntuma maali – “Maasikasööjad” järgi.

P. Kondas "Maasikasööjad"

Carl Robert Jakobsoni monument püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe “Sakala” asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog.

Pildi autor: Karen Kiik

Viljandimaal sündinud kunstniku Johann Köleri monument

Viljandi Vana Veetorn
Ühena esimestest Eesti linnadest jõudis Viljandi oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni. 1911.- 1960. a tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee.
Torn remonditi Rotary klubi algatusel ja paljude viljandlaste ning ettevõtete annetuste kaasabil ja avati turistidele vaatetornina. Kaheksakandilises tornikiivris paiknev ekspositisioon annab ülevaate Viljandi linna ajaloost.

Pildi autor: Karen Kiik

Rippsild paigutati Viljandi lossimägedesse 1931. aastal. Silla kinkis linnale aastal 1928 Tarvastu parun Karl von Mensenkampff. Enne seda oli sild rippunud Tarvastu vallikraavi kohal ja Mensenkampffid kasutasid seda linnusevaremetes olevasse kabelisse pääsemiseks. Üle 50- ne meetri pikk sild rekonstrueeriti 1995 aastal.

Viljandi Ordulinnuse Varemed

Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Et elukutselistel sõjameestel oleks kõik eluks vajalik käepärast, saabusid kohale ka kaupmehed ja käsitöölised. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal.
Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi sõja ja sellele järgnenud Poola-Rootsi sõdade käigus elas loss üle mitu pommitamist ja piiramist. Aja jooksul on lossivaremeid uuritud ja korrastatud ning vabaõhuetenduste lavaks seatud. Lossivaremed on muutunud populaarseks nii linnakodanike kui ka külaliste hulgas.

Lisaks käisime Viljandi Muuseumis ja järve ääres, nägime laululava, puu otsa ehitatud maja ja veel palju muudki. Meie käimistest pilte saab näha veebialbumis. Aitäh Andree emale, kes enda tehtud fotosid ka meiega jagas! Nii on Viljandi albumi teises pooles tema tehtud fotod.

Reedel oli 2.c klassil klassihommik.
Suur tänu Mia´le, kes oli seekordse ürituse peakorraldajaks!
Lapsed said oma kiirust ja osavust proovile panna - lusika peal muna kandes tuli slaalomit joosta. Selle võistluse võitjaks tuli Heti-Ann, järgnesid Simo ja Rasmus.
Vahepalaks esines Hubert kitarril. Lisaks oli soovijatel võimalus pisut ka ise kitarri "mängida".
Seejärel algas Klassi Rammumehe valimine - poisid tegid võidu kätekõverdusi, surusid kätt ja kaks viimast finalisti hoidsid hantleid. Kauem jaksas hantlit hoida Trevor ning tema sai ka Rammumehe tiitli. Kert saavutas tubli teise koha.
Veel tegime viktoriini ja mängisime laste lemmikmängu - "Pikka nina".