Lähenevad lihavõtted

Lähenevad lihavõttepühad ning ka meie meisterdused on seotud vastava teemaga.

Ühistöö "Lihavõttemuna"

Kunstiringis valminud vilditud muna-kõristi.
Pildile jäid Mia tööd.

Reedel tööõpetuse tunnis siidpaberi ja kleepkile abil meisterdatud aknavitraažid.

ÜLESTÕUSMISPÜHAD EHK LIHAVÕTTED

Milvi Koplus 

Ülestõusmispühad kuuluvad nn. liikuvate tähtpäevade hulka. Nende algust arvestatakse kuufaaside järgi: nad algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ning võivad seega olla ajavahemikus 23. märtsist 26. aprillini.
Ülestõusmispüha on rõõmupidu tärkavale loodusele ja noorusele. Sellest päevast hakkasid Lõuna- Eestis noorte kiigelkäimised, Põhja- Eestis küll alles alates suvistepühast. Kui lihavõtte ajal kattis lumi maad, siis kinnitati kiik rehealuse talapalkide külge rõõmust ei pruukinud keegi loobuda.
Valgas kinnitas vanarahvas, et kui lihavõtte ajal kiikuda, siis ei hammustavat suvel kihulased. Setumaal ennustasid tütarlapsed kiige abil neil pühil koguni oma tulevikku. Nad kogunesid kiigest veidi maad eemale ja jooksid siis võidu kiigele. Kes kõige enne jõudis, sel pidavat tulema õnnelik aasta ning ta pidavat teistest varem mehele saama.
Õnnetoovaks peetakse tõusva päikese või tantsu vaatamist esimese lihavõttepüha hommikul. Sel hommikul ei soovitata kaua magada, kuna see tegevat inimese kogu aastaks laisaks. Et kõik oleksid virgad ja terved, äratati hommikusi magajaid paari õrna hoobiga urbades pajuvitstega.
Lihavõttehommik pakub võimalusi oma tervise parandamiseks ja nooruse säilitamiseks.
Vanarahvas kinnitas, et nooruse säilitamiseks piisab, kui asetada pühadehommiku pesuvette toores muna. Et silmad jääksid selgeks ja terveks, selleks soovitati pesuvette panna hõberaha või mingi hõbeese. Saartes usuti, et kui ülestõusmispüha hommikul pesta nägu allikaveega, siis muutub nägu kauniks.
Vanarahvas kinnitas, et kui lihavõttehommikul on katused valged või kaetud härmatisega, siis on oodata veel 40 külma ööd. Ülestõusmispüha härmatis aga tõotavat head vilja - aastat.
Lihavõttepühadel on oma tavad. Pühadelauale kuulusid keedetud, hilisemal ajal juba ka värvitud munad, toidud magusast kohupiimast, munavõi, kohupiimapirukad, vasika- või saepraad, sült jne. Munade värvidele lisati tähendus tunnete väljendamiseks. Mõnelgi häbelikul inimesel on värvitud muna abil võimalik ihaldatule avaldada oma varjatud tundeid. Punane tähendab armastust, roosa õrnust, roheline lootust, sinine truudust, kollane valelikkust ja hall häbelikkust.

http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/munadepuhad/ylest.htm